Davvisámegiella (nordsamiska)

Álgosiidu

Buresboahtin Uppsalai. Dáppe orru badjel 200 000 olbmo ja gielddas lea ovddasvástádus ovdamearka dihte mánáfuolahusas, skuvllas ja boarrásiin. Gielda fuolahit nu čáhci ja luoitahagat doibmet, fuolahit geainnuid, fuolahit ribaid ja dollet čorgat, birassuodjalus ja buollánsuodjalus. Mis lea maid girjerájus ja astoáigedoaibma. Dasa lassin mii barget ealáhuseallima, energiijaáššiid ja orohagaid ovdánahttimiin. Ja ollu eanet. Minsiidda lea dehálaš ahte don gii orut Uppsala gielddas lea duhtavaš dan bálvalusain man gielda fállá.

Dás don sáhtát lohka eanet go dat doaibma daid guovlluin mas gielda lea ovddasvástádus. Don sáhtát oažžut veahki du gielas go don háliidat ságastit gielddain.   Válde oktavuođa dan doaimmain mainna háliidat ságastit, ja de sii váldet oktavuođa ovtta dulkkain, jus dasa lea dárbu.

Dearvvašvuohta ja fuolahus

Gieldda gálga bearráigeahččat ahte visot ássit ožžot dan doarjja maid sii dárbbašit nu ahte sáhtte váldit ovddasvástádusa iežat eallindilis.  Dárbu doarjagii sáhttá ovdamearkka leat gitta agis, doaibmahehttehusain, boasttogeavaheamis dahe veagalváldin lahka gaskavuođain. Doarjja sáhttá ovdamearkka dihte leat ruoktobálvalus, gávnnahansajis, ságastallanterapiija dahje luohttámuš olbmot.

Loga eanet dearvvasvuođa ja fuola birra.

Oahpahus

Mánát 1 jagi 5 jagi gaskkas sáhtte oažžut saji mánáidgárddis. Dan rájis go sin leat golbma jagi sis lea riekti mánáidgárdesádjái. Mánát geat lea 6 gitta 15 jagi galget  vázzit vuođđoskuvllas (luohkká 1-9), ruoŧa láhka lohká. Nuorat geat leat válbmen vuođđoskuvlla sáhttet válljet vázzit gymnásaskuvllas. Maŋŋil dan gávdnojit máŋggalágán válljenvejolašvuođa: allaskuvla, universitehta ja rávesolbmooahpahus leat moadde. Dat gávdnu sihke priváhta- ja gielddaskuvllat visot agiide ja Uppsalas don oaččut válljet makkára don ieš siđat.

Logat eanet oahpa birra.

Bargu

Bargogaskkusteapmi fuolaha ahte sii guhte ohcet barggu ožžot oktavuođa daiguin geat dárbbahit bargiid. Bargogaskkusteapmi stivrejuvvo stáhtas ja lea nuvttá geavahit. Gielda almmuha dávjá ođđa bargosajiid ja sii ovttasbarge Bargogaskkustemiin.
Logat eanet Bargogaskkusteami birra.

Orohat

Uppsalas lea gárgadas oaččut veahki gielddas gávdnat oruhaga. Gieldda orohagat leat láigovistit maid Uppsalahem dikšu. Gávdnu maid priváhta gaskkusteamit main leat láigovistit.

Eanet diehtu Uppsalahem birra

Eanet diehtu studeanttaide

Jus dus lea vejolašvuohta oastit orohatrievtti dahje dálu de du vejolašvuođat jođánit gávdnat viesu lassána sakka. Gávdnojit máŋga priváhta opmodatsoabadalli geat sáhtte veahkehit du dáinna.

Girjerájus ja kultuvra

Girjerádjosis don sáhtát luoikat girjjiid, lohkat áviissaid máŋgga gielain ja ohcat informašuvnna. Gielda maid fuolaha ahte sáhtát loaktit iežat astoáiggi: fitnat museas, mannat konsearttas ja valástallat ovdamearkka dihte.   

Logat eanet kultuvra ja valástallama birra

Gieldda organisašuvdna

Gieldda stivrejuvvo gielddadievasčoahkkimis. Das leat 81 áirasa máŋga sierra politihkalaš bellodagain. Visot guhte leat álbmotčálihuvvon Uppsalas ja leat badjel 18 válljejit daid jienasteami juohke njealját jagi.  Maid olgoriika ássit ožžot jienastit gielddaválggas. Sii geat bearráigehččet ahte mearrádusat gieldadievasčoahkkimis dahkkot gohčoduvvojit lávdegottit dahje stivra. Gieldastivra láide ja ovttastahttá visot bargguid gielddas ja sis lea ovddasvástádus gieldda ekonomiijas. Das leat 15 áirasa. Gávdno vel lassin 14 lávdegotti ja 2 stivrra mas leat sierra ovddasvástádusguovllut. Lassin gávdno vel 9 kontuvrra ja guokte hálddahusa mas leat virgeolbmo geat barge daid beaivválaš bargguid. Bargogohččumat sáhttet leahkit huksenlobi addin, juolludit ruhtadoarjja dahje organiseret boarrásiidfuolahusa.

Loga eanet gielda organisašuvnna birra

Jus fáhkkat dárbbahat veahki

Gielddas lea ovddasvástádus gádjunbálvalusas mas lea buollindoaimmahat Jus dárbbahat fáhkkes oktavuođa daiguin, poliissain dahje ambulánssain: riŋge 112. Dat lea oktavuođaguovddáš visot lárpmaide. .

Eanet dieđut fáhkkes doarjaga birra.

Gávdno maid dieđut gos don sáhtát mannat oažžut veahki jus ii leat ila heađis: jus leat uhkiduvvon, dárbbahat doarjaga dahje gilát veagalváldimis lagasolbmos omd.